Siin on link minu lingikogule, kuhu olen juba varasemalt kogunud erinevate toredate lehekülgede aadresse:
http://marialingikogu.blogspot.com.ee/
kolmapäev, 30. november 2016
QR koodi mäng
Reeglid:
1. Õpetaja jaotab lapsed 3-4 liikmelisteks kambakesteks.
2. Igal kambal on internetiühetusega tahvelarvuti. Eelnevalt on installitud QR koodi lugeja.
3. Igal kamp saab endale vastuste jaoks ka tühja lehe. Lapsed nummerdavad ise ära 4 ülesannet.
4. Lapsed peavad algklassidemajast otsima üles 4 QR koodi ning lahendama ära ülesanded. Iga ülesande lahendus tuleb kirjutada, joonistada, vms vastuste lehele.
5. Tegevus on mõeldud ühe tunni jooksul lahendamiseks.
1. ÜLESANNE
2.ÜLESANNE
3. ÜLESANNE
4. ÜLESANNE
1. Õpetaja jaotab lapsed 3-4 liikmelisteks kambakesteks.
2. Igal kambal on internetiühetusega tahvelarvuti. Eelnevalt on installitud QR koodi lugeja.
3. Igal kamp saab endale vastuste jaoks ka tühja lehe. Lapsed nummerdavad ise ära 4 ülesannet.
4. Lapsed peavad algklassidemajast otsima üles 4 QR koodi ning lahendama ära ülesanded. Iga ülesande lahendus tuleb kirjutada, joonistada, vms vastuste lehele.
5. Tegevus on mõeldud ühe tunni jooksul lahendamiseks.
1. ÜLESANNE
2.ÜLESANNE
3. ÜLESANNE
4. ÜLESANNE
teisipäev, 8. november 2016
kolmapäev, 19. oktoober 2016
Lapsed internetis
Koostasin küsimustiku 4. klassi lastele.
Järgnevalt leiate küsimustiku ning selle järel ka analüüsi.
1. Kas Sul on kodus arvuti?
Sellele küsimusele vastasid lapsed ootuspäraselt, et kõigil on kodudes arvuti. Arvuti on kas lastel endal või vanematel, aga vähemalt üks arvuti on igas kodus olemas.
2. Kui tihti kasutad arvutit või mõnd muud nutivahendit?
Tänases maailmas ei ole arvutid ainsad võimalused interneti külastamiseks, seetõttu lisasin küsimusse juurde ka sõna "nutivahendid". Vastusevariantideks olid: iga päev; mõned korrad nädalas; ei kasuta üldse. Taaskord oli vastus üsna ootuspärane, et suurem osa lastest kasutab arvutit või nutivahendit iga päev. 25,9 % vastanuist lisas küll, et kasutab vaid mõned korrad nädalas. Neid, kes üldse midagi ei kasutaks ei olnudki.
3. Kui kaua kasutad tavaliselt korraga arvutit või mõnd muud nutivahendit?
Selle küsimuse vastused jagunesid peaaegu pooleks. Pooled kasutavad vähem kui tund, peaaegu pooled 1-2 tundi ning 1-2 last kasutab arvutit tavaliselt korraga 2-3 tundi. Teades oma õpilasi ning natuke ka nende kodust tausta, siis olen kindel et suuremal osal on arvuti kasutamiseks koostatud kodused reeglid. Näiteks: pool tundi päevas, 1 tund päevas, jne. Väga vähe on tegelikult neid lapsi, kes tõesti saaksid tunde arvutis veeta. Kuigi nagu näha, siis ka neid on. Ilmselt võib põhjus olla selles, et laps peab palju aega kodus iseseisvalt veetma.
4. Kas Sa kasutad internetti?
Sellele küsimusele vastasid peaaegu kõik lapsed, et kasutavad. Millegipärast vastas üks laps, et tema ei kasuta. Tegelikkuses kasutavad nad kõik internetti. Võimalik, et mõni lihtsalt ei saa veel sellest aru, et paljud asjad töötavad tal arvutis interneti olemasolul. Samuti oma kooli digitunnis kasutame me tihti ka internetti või mõnda programmi internetist. Üldjoontes on kogu klass siiski suurelt jaolt internetikasutajad.
5. Mille jaoks kasutad internetti?
Küsimus oli lahtiste vastustega. Vastanutest kõige rohem lapsi kasutab internetti selleks, et videoid vaadata. Peamiselt siis kas youtubest või googeldavad niisama videosid. Sama palju lapsi kasutab internetti ka meili ning e-kooli vaatamiseks. Mõned lapsed mängivad ka internetis olevaid mänge. Mõni laps tegeleb otsimisega ning programmeerimisega. On näha, et laste interneti kasutamist mõjutab päris palju kooliga seotud asjad: e-kool, programmerimine, meilindus.
6. Kas Sul on konto Facebookis, Instagramis, Twitteris või mõnel muul leheküljel?
Peaaegu pooltel lastel - 44,4% vastasid, et neil on konto olemas. Teistel lastel ei ole kontosid. Üks laps tunnistas, et tal ei ole, aga tahaks. Tekib küsimus, et kuidas lapsed kontosid on endale loonud, sest Facebooki ning teiste sotsiaalmeediakanalite kasutajaks saab registreerida end alles 18. aastaseks saades. On ilmselge, et tänapäeva lapsed märgivad oma vanuse tegelikkusest vanemaks ilma igasuguseid ohtusid tajumata. Mõnele lapsele loovad kontosid kindlasti ka vanemad õed-vennad või vanemad.
7. Kas Sa oled kuulnud internetist varitsevatest ohtudest?
Sellele küsimusele vastas 100% jaatavalt. Lapsed on kursis erinevate ohtudega, aga kas nad ka tegelikult ohtu tajuvad on omaette teema.
8. Kas Sinuga on juhtunud nii, et Sulle on kirjutanud või meili saatnud mõni võõras inimene?
Sellele küsimusele vastasid peaaegu kõik lapsed, et ei ole. Ainult üks laps on saanud kahtlase sisuga meili ning teine laps vastas võibolla. Ilmselt ei osanud Ta sisu järgi aru saada, kas tegu on ohtliku sisuga kirjaga või mitte. Üldjoontes on väga hea, et lapsed ei ole selliste kirjadega kokku puutunud. Sealjuures pidasime ka väikese arutelu selle üle, et milline siis on kahtlase sisuga meil.
9. Kas Sa ütleksid oma paroole või kasutajanime sõpradele?
Taaskord paistsid lapsed üsna teadlikud olevat sellest, et oma paroole ei tohi kunagi mitte kellelegi teisele öelda. Peaaegu kõik lapsed vastasid, et nad ei ütleks. Ainult kaks last vastas teisiti. Üks arvas, et võibolla isegi ütleks, teine arvas, et "jah" ütleks. Paroolide teema on alati selline, mida tuleb pidevalt üle rääkida. Olen varasemalt kokku puutunud olukordadaega, kus mõni laps teab teise parooli ning kasutab seda kurjalt ära. Näiteks mängudes. Seetõttu räägime pidevalt paroolide olulisusest.
10. Mis on internet?
See küsimus oli lahtine. Väga põnev oli lugeda, kui paljud lapsed kirjutasid, et internet on ohtlik, kuid väga vajalik asi. Toodi välja, et see on avalik koht, kust leiab palju materjali. Sealt leiab palju vastuseid erinevatele küsimustele.
Järgnevalt leiate küsimustiku ning selle järel ka analüüsi.
Vastused ja nende analüüs
Sellele küsimusele vastasid lapsed ootuspäraselt, et kõigil on kodudes arvuti. Arvuti on kas lastel endal või vanematel, aga vähemalt üks arvuti on igas kodus olemas.
2. Kui tihti kasutad arvutit või mõnd muud nutivahendit?
Tänases maailmas ei ole arvutid ainsad võimalused interneti külastamiseks, seetõttu lisasin küsimusse juurde ka sõna "nutivahendid". Vastusevariantideks olid: iga päev; mõned korrad nädalas; ei kasuta üldse. Taaskord oli vastus üsna ootuspärane, et suurem osa lastest kasutab arvutit või nutivahendit iga päev. 25,9 % vastanuist lisas küll, et kasutab vaid mõned korrad nädalas. Neid, kes üldse midagi ei kasutaks ei olnudki.
3. Kui kaua kasutad tavaliselt korraga arvutit või mõnd muud nutivahendit?
Selle küsimuse vastused jagunesid peaaegu pooleks. Pooled kasutavad vähem kui tund, peaaegu pooled 1-2 tundi ning 1-2 last kasutab arvutit tavaliselt korraga 2-3 tundi. Teades oma õpilasi ning natuke ka nende kodust tausta, siis olen kindel et suuremal osal on arvuti kasutamiseks koostatud kodused reeglid. Näiteks: pool tundi päevas, 1 tund päevas, jne. Väga vähe on tegelikult neid lapsi, kes tõesti saaksid tunde arvutis veeta. Kuigi nagu näha, siis ka neid on. Ilmselt võib põhjus olla selles, et laps peab palju aega kodus iseseisvalt veetma.
4. Kas Sa kasutad internetti?
Sellele küsimusele vastasid peaaegu kõik lapsed, et kasutavad. Millegipärast vastas üks laps, et tema ei kasuta. Tegelikkuses kasutavad nad kõik internetti. Võimalik, et mõni lihtsalt ei saa veel sellest aru, et paljud asjad töötavad tal arvutis interneti olemasolul. Samuti oma kooli digitunnis kasutame me tihti ka internetti või mõnda programmi internetist. Üldjoontes on kogu klass siiski suurelt jaolt internetikasutajad.
5. Mille jaoks kasutad internetti?
Küsimus oli lahtiste vastustega. Vastanutest kõige rohem lapsi kasutab internetti selleks, et videoid vaadata. Peamiselt siis kas youtubest või googeldavad niisama videosid. Sama palju lapsi kasutab internetti ka meili ning e-kooli vaatamiseks. Mõned lapsed mängivad ka internetis olevaid mänge. Mõni laps tegeleb otsimisega ning programmeerimisega. On näha, et laste interneti kasutamist mõjutab päris palju kooliga seotud asjad: e-kool, programmerimine, meilindus.
6. Kas Sul on konto Facebookis, Instagramis, Twitteris või mõnel muul leheküljel?
Peaaegu pooltel lastel - 44,4% vastasid, et neil on konto olemas. Teistel lastel ei ole kontosid. Üks laps tunnistas, et tal ei ole, aga tahaks. Tekib küsimus, et kuidas lapsed kontosid on endale loonud, sest Facebooki ning teiste sotsiaalmeediakanalite kasutajaks saab registreerida end alles 18. aastaseks saades. On ilmselge, et tänapäeva lapsed märgivad oma vanuse tegelikkusest vanemaks ilma igasuguseid ohtusid tajumata. Mõnele lapsele loovad kontosid kindlasti ka vanemad õed-vennad või vanemad.
7. Kas Sa oled kuulnud internetist varitsevatest ohtudest?
Sellele küsimusele vastas 100% jaatavalt. Lapsed on kursis erinevate ohtudega, aga kas nad ka tegelikult ohtu tajuvad on omaette teema.
8. Kas Sinuga on juhtunud nii, et Sulle on kirjutanud või meili saatnud mõni võõras inimene?
Sellele küsimusele vastasid peaaegu kõik lapsed, et ei ole. Ainult üks laps on saanud kahtlase sisuga meili ning teine laps vastas võibolla. Ilmselt ei osanud Ta sisu järgi aru saada, kas tegu on ohtliku sisuga kirjaga või mitte. Üldjoontes on väga hea, et lapsed ei ole selliste kirjadega kokku puutunud. Sealjuures pidasime ka väikese arutelu selle üle, et milline siis on kahtlase sisuga meil.
9. Kas Sa ütleksid oma paroole või kasutajanime sõpradele?
Taaskord paistsid lapsed üsna teadlikud olevat sellest, et oma paroole ei tohi kunagi mitte kellelegi teisele öelda. Peaaegu kõik lapsed vastasid, et nad ei ütleks. Ainult kaks last vastas teisiti. Üks arvas, et võibolla isegi ütleks, teine arvas, et "jah" ütleks. Paroolide teema on alati selline, mida tuleb pidevalt üle rääkida. Olen varasemalt kokku puutunud olukordadaega, kus mõni laps teab teise parooli ning kasutab seda kurjalt ära. Näiteks mängudes. Seetõttu räägime pidevalt paroolide olulisusest.
10. Mis on internet?
See küsimus oli lahtine. Väga põnev oli lugeda, kui paljud lapsed kirjutasid, et internet on ohtlik, kuid väga vajalik asi. Toodi välja, et see on avalik koht, kust leiab palju materjali. Sealt leiab palju vastuseid erinevatele küsimustele.
Tellimine:
Postitused (Atom)